- Üksikasjad
Kes me oleme? Oleme sõpruskond, kes juhindub oma elus Piibli ja Jeesuse Kristuse õpetusest. Meie kogudus on tegutsenud Otepääl juba üle 115-e aasta. Hetkel kuulub kogudusse 35 liiget. Regulaarselt toimub pühapäevane jumalateenistus, nädalasisesed piibli- ja palveõhtud ning igal teisel ja neljandal pühapäeval laste pühapäevakool. Kuulume koos üle 80-ne kogudusega Eesti EKBK Liitu, mille moodustavad u.6000 inimest üle Eesti.
Mida me usume? Me usume elavase Jumalasse, kes on loonud inimese ja kõik selle ilusa meie ümber ning juhib seda oma tarkust mööda. Usume Jumala Pojasse, Jeesusesse Kristusesse, kes armastab igat inimest ja tahab saada sinu ning minu parimaks sõbraks. Usume Pühasse Vaimu, kelle Jumal on saatnud Jeesuse nimel, et ta elaks meie sees ja oma koguduse keskel. Usume ja oleme kogenud, et Jeesus Kristus loob uue ning puhta elu neile, kes on oma patte kahetsenud, andeks palunud ja usus vastu võtnud Jeesuse pakutava lunastuse. Piibel nimetab seda uuestisünniks, sest see on nii elumuutev ja radikaalne. „Kõigile, kes Jeesuse vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad Tema nimesse" (Johannese 1:12). Usume ja ajalugu on seda tõestanud, et elumuutev kogemus inimestes muudab terveid kogukondi.
Millega me tegeleme? Jagame rõõmusõnumit kõigile. Aitame vaimulikult kasvada ühise armastava perena. Teenime oma kogukonda. Teeme eestpalveid. Külvame kristlikusse misjonitöösse üle maailma. Külastame hooldekodusid, haiglaid, lasteaedu jne. Aasta suursündmusteks on kujunenud jõulud, ülestõusmispühad, Laste Kevadpäev, koguduse aastapäev ja lõikustänupüha. Lisaks eelnenud loetelule tähistame erinevaid kristlikke- ja riiklikke tähtpäevi, korraldame kontserte ja võõrustame põnevaid külalisi. Viime läbi vaimulikke talitusi: ristimine, pühaõhtusöömaaeg, laste õnnistamine, kihlus ja laulatus, matame lahkunuid, palvetame inimeste tervise ja teiste vajaduste pärast. Kogudusel on kasutatud riiete ja kodukauba pood. Viimased 20 aastat oleme ehitanud Otepääle uut kirikut, mis paljude vabatahtlike annetajate abiga on tänaseks valmis saanud.
Meie jumalateenistused ja teised koguduse sündmused on kõigile avatud ja tasuta. Samuti võivad kõik tuua oma palve- ja tänusoove, mida kanname ühiselt meie Elava Jumala ette. Ristimise, kogudusega ühinemise ja pühaõhtusöömaajast osavõtmise eelduseks on Jeesuse Kristuse, kui isikliku Päästja vastuvõtmine usu läbi ning viimati nimetatu puhul kuulumine Tema kogudusse.
- Üksikasjad
Otepää Evangeelne Vabakogudus on päris vana. 2014. aasta augustikuus pühitsesime koguduse 115. aastapäeva. Koguduse alguseks loetakse 1899. aasta Taevaminemispüha sündmust, kui Läänemaalt alanud priikoguduse ärkamine Otepääle jõudis ja ristiti neli õde. Kogudus oligi algul priikogudus, kuna aga teised sarnased kogudused olid kaugel Läänemaal, mõeldi ühinemisele baptistidega. Loodi Rõngu kogudusega.ühine laulukoor ja noorteselts. Juhtus hoopis aga see, et liituti nelipühi koguduste tööga, mis oli tollal paljutõotav. Johannes Reijo sai koguduse pastoriks.
1937.a. valitsus ei lubanud nelipühilastel iseseisvalt tegutseda, vaid nõudis nende ühinemist mõne liiduga. Nad valisid selleks Ev. Kristlaste Vabakoguduse, kuigi põhimõtted kattusid pigem baptistidega. Otepääl oli aga loodud Ev. Kristlaste Vabakoguduse osakond juba v. Vahkali majas, kes ehitas oma majja palvesaali. Et nüüd kuuluti ühte liitu, siis vabakoguduslased ühinesid nelipühilastega. Sõja ajal Vahkali majad ja palvemaja põles. Kahjuks sama saatus tabas ka põhikogudust. Hävis suur osa Otepää linnast. Sõja ajal arendasid nelipühilaste kogudused jälle iseseisvat tegevust. Kuid saksa okupatisoonivõimud võtsid neilt uuesti selle õiguse. Seekord uus pastor v. Krigol ei pooldanud enam evangeeliumi kristlastega taas liitumist, vaid otsustati liituda baptistidega. Nii sai 1944 . a. Otepääst Palupera koguduse osakond. Otepää kogudus oli üldise ühinemise ajaks 1945 a. olnud kõigis ühinenud neljas liidus. Kokku oli kogudus kandnud kuut erinevat nime. Peale sõda saadi kokkuleppele Ev. Vennaste kogudusega, kellel oli linnast väljas suur palvemaja. Kogudus aitas sõjakahjustusi parandada ja nii registreeriti Otepää EKB Kogudus Nüpli Vennaste koguduse palvemajja. Selle maja puuduseks oli aga asukoht linnast väljas.
- Üksikasjad
Rohkem kui 20 aastat tagasi algas see lugu. Koguduse tollasel pastoril Kalev Ainlol oli tõsine terviseprobleem. Nimelt oli ta järjekordselt seljaga haige. Nii raskelt seekord, et pidi sõitma Pärnu sanatooriumisse. Paraku ei suutnud arstid teda seal aidata. Kalev mõistis, et ainus, kes teda aidata ja tervendada võib, on Jumal. Ta lootis, et kui ta saab sanatooriumi hotellituppa üheks õhtuks üksi jääda, on tal võimalik oma selja probleemi pärast tõsiselt palvetada. N.ö läbi palvetada Jumala vastuseni. Tollel õhtul, kui võimalus selleks avanes, ei pidanudki ta kauem palvetama kui öösel kella kaheni. Siis oli käes jumalik selgus: "Mine koju ja hakka kirikut ehitama!" Järgmisel päeval sõitis ta sanatooriumist koju ja hakkas võimalikult kohe kiriku ehitamise asju ajama. Vahepeal tuleks selgitada, et vennastekoguduse palvela, kus oli aastaid kogunenud, ei olnud enam sobiv kooskäimise kohana. Maja oli vana ja ajast-arust. Abiruumide puudumine tegi tööharude edasiarendamise peaaegu võimatuks.
Linnavalitsus esitas Kalev Ainlole oma selge seisukoha: "Kui tahate ehitada mingit palvemaja, pange see võsasse. Aga kui otsustate ehitada tõelise sakraalhoone - kiriku, leiame teile linnas hea koha!"
Parim koht asus aadressil Pärna 15. See krunt oli aga ihaldatud tollase Otepää arenduskeskuse direktori poolt, kes soovis sinna hotelli rajada. Aga kogudus oli teinud oma otsuse selle koha kasuks. Pastor mõistis, et selleks, et seda krunti saada, on vaja jällegi Jumala üleloomulikku abi. Ta otsustas külastada üht teist pastorit, kellega koos see küsimus Jumala ette pandi. Olles koos tõsiselt palvetanud, ütles too pastor, et Jumal annab nende palvele vastuse, kui nad avavad Piibliraamatu. Piiblit avades tuli see lahti kohalt, mis kõlas nii: "Ma olen sinuga olnud kõikjal, kus sa oled käinud, ja olen sinu eest hävitanud kõik su vaenlased. Ma tahan teha sulle suure nime, võrdseiks suurimale nimedele maa peal! Ja ma tahan määrata paiga oma Iisraeli rahvale ja teda nõnda istutada, et ta võib elada oma kohal ega tarvitse enam karta; ja pöörased inimesed ei tohi enam teda vaevata nagu varem." /2 Sam 7:9-10/
Sellise julgustusega koju läinud, kutsuti Kalev järgmisel päeval linnavalitsusse arutluskoosolekule, kus arenduskeskuse direktor tõusis püsti ja ütles: "Minu idee, ehitada hotell Pärna 15 platsi peale, ei ole toetust leidnud, anname selle krundi vabakogudusele." Ja Jumal oli tõesti määranud paiga oma rahvale.
1992 aasta sügisel pandi kopp maasse ja ehitus võis alata. Mõned inimesed Soomest olid lubanud ehitust toetada. Sellest julgustust saanuna hakati peale. Esimestel aastatel tehti kõike võimalikult odavalt. Osa vundamendi blokke valati kohapeal. Soomest osteti veoauto Scania, mis ehitust aastaid teenis.
See kirikuehitus on tegelikult üks pidev imede rida. Nii pea kui raha ehituse jätkamiseks lõppenud, on Jumal avanud uusi võimalusi selle saamiseks ja varustanud imeliselt. Aastate jooksul oleme tänu kiriku ehitusele saanud tohutult palju uusi sõpru üle kogu maailma, kes on soovinud osaleda meie unistuse teoks saamisel. Vabatahtlike grupid on tulnud ehitama Ameerikast, Neitsisaartelt, korduvalt Rootsist ja Eestistki. Nüüd, kui see kirik on valmis saanud, on selles peidus paljude inimeste palved, annetused, kätetööd ja armastus.